Meie haiglast koju tulek :)

Lutiga saab umbkaudse võrdluse kui väke ta meil ikka oli ...

Üldiselt kulges haiglas oldud aeg üsna rutakalt, väsitavalt ja nüridalt... Teisel haiglas viibitud päeval selgus, et Mirelil on nabaväädis mingisugune põletik ja oli vaja tibule panna kanüül. Sai siis põletikuvastu süsti kaks korda päevas ja neljandaks päevaks saime põletikunäitajad normide piiresse. Haiglas oli iseenesest turvaline olla ja personal oli ikka supper tore. Ma ise ei taha üldse meenutada seda sünnitusest toibumist, seda kohutavat valu voodist tõustes ja üldse seda esimest paari päeva. Haav oli mul ikka 2 nädalat tundlik ja tekkis ka palavik. Taastumine operatsioonist oli väga vaevarikas. Pigem tahaks selle kõik unustada. 

Õue jõudes ootasid meid vanaema ja vanaisa koos tädidega :)

See oli mu üks parimaid üllatusi üldse.... Mu ema ja isa korraldasid meile sellise supper vahva vastuvõtu sünnitusmaja uksetaga. Edasi suundusime juba koju kus ootas veel pisike snäki lauake. Üldisel ei oleks osanud paremat vastuvõttu oodata... 

Selline on siis meie pere .

Esimene perepilt :) Desire tahtis hullutsi nende õhupallidega mägima hakata. Ta ei olnud mind näinud 5 päeva, ta oli nii meeletult õnnelik kui lõpuks mind nägi. Mireli vastu oli tal kah tohutu huvi, tahtis nuusutada hullult ja oli üldse hästi ärev...