Käisime külapeal.

Mirel tahtis väga minna laupäeval Renekile külla. Nii ma siis helistasin Reneki emmele ja lendasimegi platsi. Panime tibud matile tsillima. No ei mõika nad veel teineteise olemasolust suurt midagi. vist. Igaljuhul on Mirel ikka üsna rahulike liigutustega Renekiga võrreldes ja ni tiba pisem ikka kah. Ja nii nad siis tsillisid seal mänguteki peal, Renek passis lakke ja Mirel hmm, seina.. või lauda.. või jumal teab mida.

  Renek ja Mirel siis väga vingete nägudega.

Ja minu pisikene kullatükikene on saanud minu murekortsukesed :)

Ja siiiis...

 Panime lapsed kõhuli kah, päris vahvad olid nad siis seal kahekesi nagu väikesed tibupojad teri nokkimas. Nii põnev on ju maailm kui seda saab näha õigetpidi. Koguaeg ei jaksa ju kah selili olla ja vahtida napakaid ninunännutajatest suuri olevusi enda kohal alt ülesse nii, et kaadrisse jääb lõualott ja ninaaugud :D