Vannitamine

Nonii, täna sain siis esmakordselt vannitades täitsa kohe märjaks. Mirel otsustas esmakordselt vannis nii siputada, et üle ääre ajas vann ikka korralikult. Kõhuli vees olles tõstis käe suure kaarega veest välja ja sulpsatas seda siis vette ja välja ja vette ja välja. Talle omale tundus see vist põnev uus avastus, et vesi nii pritsib ja sellist häält teeb. Lisaks siis veel üritas nagu päris õiged ujumise liigutused kah teha. Igaljuuhul oli tänane vanniskäik ikka väga vahva ja kestis päris kaua.

Ilus päev oli.

Nii kui on ilusad ilmad siis käime päikest võtmas. Mõtlesin, et lisan pildi kus Tädi Meril on aktsioonis... Ikka selleks, et emme saaks päikest võtta. 

Lisaks oskame me ka väga võimsalt poseerida koeraga :) Nii ilusad Maria lilled olisd lihtsalt muru sees, et pidime poseerima lihtsalt. 

Lisaks sellele kaunile ilmale ja päevale avastas emme, et Mirel oskab nüüd oma käsi puudutada... ta paneb käekesed kokku ja siis näpib enda sõrmi. See on siis üks uus oskus vahepeal :) Muud nagu ei ole tähendanud... Täna ta muidugi võttis kõristi ise kätte kah kui talle selle käe juurde pistsin... kõristas seda siis natuke ja viskas käest.. ei tea nüüd ainult kas see oli teadlik või mitte....

Käisime külapeal.

Mirel tahtis väga minna laupäeval Renekile külla. Nii ma siis helistasin Reneki emmele ja lendasimegi platsi. Panime tibud matile tsillima. No ei mõika nad veel teineteise olemasolust suurt midagi. vist. Igaljuhul on Mirel ikka üsna rahulike liigutustega Renekiga võrreldes ja ni tiba pisem ikka kah. Ja nii nad siis tsillisid seal mänguteki peal, Renek passis lakke ja Mirel hmm, seina.. või lauda.. või jumal teab mida.

  Renek ja Mirel siis väga vingete nägudega.

Ja minu pisikene kullatükikene on saanud minu murekortsukesed :)

Ja siiiis...

 Panime lapsed kõhuli kah, päris vahvad olid nad siis seal kahekesi nagu väikesed tibupojad teri nokkimas. Nii põnev on ju maailm kui seda saab näha õigetpidi. Koguaeg ei jaksa ju kah selili olla ja vahtida napakaid ninunännutajatest suuri olevusi enda kohal alt ülesse nii, et kaadrisse jääb lõualott ja ninaaugud :D 

Issi märkas :)

No Issi siis eile avastas lapsega aega veetes, et tibu siputab nii palju juba. Varem olid ta liigutused sellised tagasihoidlikumad ja pigem rahulikud.. Nüüdseks on siis nii, et siputame juba hoogsamalt.
Pead hoiab ka juba väga väga hästi kõhuli olles ja tegelikult ka niisama süles hoides.

Tere hommikust :)

Tänane hommik oli meeletult armas... Issi hakkas tööle minema kella poole kuuest ja Mirel otsustas lalisema hakata ja naeratas emmele ja issile ikka no nii, et suu oli konkreetselt kõrvuni...
Üks tabatud hetk ka siia ... 

See naeratus oli nii armas.... 
Üldiselt... vahepeal siis ei ole erilisi muudatusi toimunud. Ainult see, et ööd on nüüd ikka üsna head ... Magab ikka 4 - 7 tundi jutti. Ja tuttu jääb kah muideks viimased nädal aega nagu väga hästi.. pool tundi ja tudub.. varem olid ikka 2 - 3 tunnised unne panekud :D

Eile käisime päevitamas. Mirel oli nii tubli, tudus batuudi peal terve selle aja enam vähem.. mõned korrad ikka sõi ja siis muudkui suikus edasi. Tegime veidikene õhuvanni pepule ja tsillisime niisama... see oli üks lõõgastav päevake meil... Ja Tibu pidas nii hästi vastu selle päeva. Hiljem veel jalutasime 10 kilomeetrit... Niiet võime päevakesega igati rahul olla. Emme sai peput trimmida ja laps sai mõnusas vankris pikutada.

2 kuu arstivisiit.

Käisime täna arsti juures. Täna süsti ei saanud, mõõteti ja kaaluti vaid. Kaalu on 4,490 ja pikkust 56 cm. Suur tüdruk juba :)
Täna jalutasime pika tiiru kah ja vahepeal läks kõht tühjaks.... Mis seal siis ikka.... sai pargi pingi peal toidetud. Õhtune jalutuskäik oli lühike. Õhtul proovisime siis kandelinaga jalutama minna. Pusisin ikka tükk aega, et seda kuramuse lina keha ümber õigesti panna nii, et Mirelil oleks mugav... pika pusimise peale saime ikka lina paika ja tibu tegi pool tunnikest magusat und... uskumatult armas on ta ikka :)

Teine minisünnipäev ...

Palju Õnne kullakene, oled emme ja issi juures olnud nüüdseks kaks kuud :)

19.05.12

Mirel on 2 kuud ja 1 päev vana. Keeras end esimest korda kõhult selili ja hoidis täna ikka supper hästi pead kõhuli olles. Sellest tegime siis ka video. Paar päeva on nüüd hullult oma kätt suhu toppinud ja seda lutsima hakanud, ta on ilastama kah rohkem hakanud. Ja täna jutustas väga pikalt juba issiga :)

Peaaegu 2 kuune ...

10.05.12

Mirel on vahepeal päris palju kasvanud. Täitsa uskumatu kui kiiresti aeg lendab. Nüüd hoiab tibu juba täitsa hästi peakest. Kõhuli olles kusagil 45 kraadise nurga alla hoiab täitsa tublisti. Juba püüab end väänata ühele ja teisele küljele. Räägin hoogsalt oma leludega juttu ja kilkab aegajalt. Lisaks sellele on tal juukseid veidikene juurde tulnud. Ta tudus ühel öösel 7 tundi. Korraks ärkas, et lutti suhu panna kuid muidu oli ikka suppper ööö :) Musirullikene vaatab kah emmet ja issit iga päevaga üha kauem ja huviga ja üritab ikka rääkida meiega ja naeratab meile.

Esimene minisünnipäev.

Mirel sai täna meil ühe kuuseks... selle ühe kuu jooksul on ta emmele ja issile mõned korrad naeratanud ja on õppinud ka veidikene lalisema. Täna hommikul emme laulis Mirelile ja sai vastu südamliku naeratuse... Praegugi veel naerab emmele. Niii armas on ta ikka. 4. aprillil ta lalises natuke pikemalt esimest korda. Nüüd siis nädalake tagasi tõstis ta iseseisvalt pead kõhuli olles ja hoidis end tubli pool minutit :).

Ta kaalub nüüdseks 3,840 ja on 52,5 cm pikk. 

Issi koos Mireliga esimest minisünnipäeva tähistamas.

Külla tulid meile Vanaemad ja tädid. Sõime kooki ja tegime korraliku fotoseeria.

Esimesed päevad kodus...

24.03.2012

Minul on kah nüüd sis mahti midagi kirjutada  uskumatu kuidas ikka laps võtab kogu aja ära.. mu taastumine keisrist on kah üsna ränk.. sain palaviku ja rinnapaistetuse, mis ei ole ÜLDSE MEELDIV.
Meie kaks ööd siis kodus on möödunud nii, et päeval magatakse ilusti rahulikku paksu und peale igat tissitamist.. siis kuskil kaheksa ajal tõustakse ülesse pikemaks ajaks.. no ikka väga pikaks ajaks.. kella üheni trampisin siis üleeile.. no annad tissi ära, jääb tuttu, teed kooksu, paned voodisse ja plaks üleval.. ja nii surnud ring päris mitu korda. Aeg lendab sellel hetkel nii kiiresti, kella ei taha üldse vaadata.. samas ööd on meil rahulikumad... ta jääb tuttu keskmiselt kell 12 öösel ja siis magab mingi kaheni, siis tissitame ja magab kuueni kuskil.. siis jälle tissitame ja siis magab kaheksani, poole üheksani.. niiet öööd on mul küllaltki rahulikult...

Meie haiglast koju tulek :)

Lutiga saab umbkaudse võrdluse kui väke ta meil ikka oli ...

Üldiselt kulges haiglas oldud aeg üsna rutakalt, väsitavalt ja nüridalt... Teisel haiglas viibitud päeval selgus, et Mirelil on nabaväädis mingisugune põletik ja oli vaja tibule panna kanüül. Sai siis põletikuvastu süsti kaks korda päevas ja neljandaks päevaks saime põletikunäitajad normide piiresse. Haiglas oli iseenesest turvaline olla ja personal oli ikka supper tore. Ma ise ei taha üldse meenutada seda sünnitusest toibumist, seda kohutavat valu voodist tõustes ja üldse seda esimest paari päeva. Haav oli mul ikka 2 nädalat tundlik ja tekkis ka palavik. Taastumine operatsioonist oli väga vaevarikas. Pigem tahaks selle kõik unustada. 

Õue jõudes ootasid meid vanaema ja vanaisa koos tädidega :)

See oli mu üks parimaid üllatusi üldse.... Mu ema ja isa korraldasid meile sellise supper vahva vastuvõtu sünnitusmaja uksetaga. Edasi suundusime juba koju kus ootas veel pisike snäki lauake. Üldisel ei oleks osanud paremat vastuvõttu oodata... 

Selline on siis meie pere .

Esimene perepilt :) Desire tahtis hullutsi nende õhupallidega mägima hakata. Ta ei olnud mind näinud 5 päeva, ta oli nii meeletult õnnelik kui lõpuks mind nägi. Mireli vastu oli tal kah tohutu huvi, tahtis nuusutada hullult ja oli üldse hästi ärev...

Mireli sünd 18.03.2012

Algas kõik laupäeva öösel vastu pühapäeva. Läksin tavapärasest kummalisema tundega tuttu. Mõtlesin, et räägiks lapsega pisut. Üritasin temaga kontakti luua. Ütlesin talle mõtetes, et tule siis kui sinu jaoks on õige aeg ja ole tubli ja anna emmele kuidagi märku, et sa mind kuulsid.

Vastutasuks sain kell 03.10 niriseva vedeliku, mis osutuks veteks :) Helistasin emmele, uurisin mida teha. Emme soovitas minna haiglasse kontrolli. Siis saatsin ämmaemandale sms i, et mida teha.. ta soovitas, et ootaks nats aega kuni valud ehk hakkavad ja siis minna haiglasse...

Läksin WC sse umbes kell pool neli ja avastasin, et tuleb veidi verd, sattusin paanikasse ja otsustasime haiglasse kontrolli minna. Haiglasse jõudsime kell 04.25 ning ämmaemand kontrollis mu seisundit. Ütles, et jah looteveed on nirisema hakanud kuid pole täielikult ära tulnud. Avatust oli selleks hetkeks 1 sõrm ehk 1,5 cm. Saatis mu koju valusi ootama ja juhul kui valud ei hakka, siis minna haiglasse tagasi kella üheksast hommikul.

Kell üheksa hommikul ei olnud mul valud hakanud, ainult veed nirisesid. Sõitsime koos haiglakotiga siis haiglasse, et vaadata avatust ja välja selgitada mis seisus loode on. Arst tegi ultraheli, ultraheli näitas, et lapsega kõik korras, lals on fikseerunud ja tema lootevete hulk ei ole väga palju vähenenud, ehk siis me võime minna koju valusi ootama. Kutsuti meid siis kuue tunni pärast tagasi juhul kui valud enne ei hakka. Tagasi läksime siis kell kolm. Kontrolliti lapse südametööd, kõik oli okei. Minu emakatöö oli 43% (maksimum). Valusi mul ei olnud. Ainult ebaregulaarsed tuiked olid olnud.

Arst otsustas, et avab lootekoti. Lisaks sellele anti mulle ka kiirendav tablett ¼ jandikku. 16.15 hakkasid mul valud. Valud olid kohe 2 minuti tagant ja kestsid alguses kuskil 20 sekundit. Üsna ruttu muutusid mu valud pikemaks kui vahed lühemaks. Juba kella viie ajal olid mu valud 1 minuti tagant ja kestsid 40 – 60 sekundit. Kusjuures avatust oli 2 sõrme (3cm)

Kella kuuest kontrolliti mu avatust, see oli kaks sõrme. Arstid tegid lõdvestava süsti tagumikku ja andsid mulle pärakusse kah mingisuguse ampulli, mis pidavat siis protsessile kaasa aitama. Kusagil kuus läbi otsustas arst meid dussi alla lasta lõdvestuma. Dussi all läks olemine väga heaks, valudevahed jäid küll samaks kuid valu ei olnud nii hull. Olime vannis kuskil 40 minutit. Siis valutasime kella kaheksani veel edasi palli peal.

Kell 8 kontrolliti avatust. Jätkuvalt 3 cm (2 sõrme). Öeldi, et vanni enam ei saa minna igaks juhuks, see aeglustab protsessi. Öeldi, et kontrollivad kella 22.00 ajal uuesti avatust ja kui selle ajaga pole midagi muutunud siis tuleb teha keiser.

Sinna tundus olevat nii pikk ja piinarikas valutamine.. valud läksid aina tugevamaks kuid vahed jäid samaks. Hakkasin veidi väsima isegi. Mees oli mulle ikka väga suureks toeks, koguaeg aitas mul hingata üle valusi ja silitas ja possutas.. ilma temata ma poleks hakkama saanud.

Igaljuhul kell 22.00 kontrolliti avatust, see oli ikka 3 cm ja üsna kiire otsus tuli arstilt, keiser. Arst hakkas siis mind lohutama ja ütles, et antud olukorras on see ainus lahendus. Olin temaga nõus...

Kõige ebameeldivam protsess selle keisri juures oli muidugi kateetri panek selliste valude ajal... lisaks see trasportimine operatsiooni saali oli kah üsna ebameeldiv, see rappumine liftis ja need valuhood selili olles jalad sirgu.. uuh ma ei taha meenutada.. se oli päris karm.

22.33 sündis meie pisike printsess Mirel. Kaalus 2,840 ja pikkust on tibul 48 cm. Mina nägin last kusagil 23.30 kui mind oli siis perepalatisse toimetatud ning laps asetati tissi otsa. See muidugi eriti hästi välja ei kukkunud, laps hüsteeritses ja talle manustati glükoosi. Ööseks laps meie juurde ei jäänud, sest olime maganud 3 tundi 24 tunni jooksu ning meil lasti välja puhata. Hommikul 06.30 toodi pisike mu juurde ja see oli alles ülev tunne... 

Olen nüüd ema :)